Digitrükk on üks tehnoloogiatest, mis on tekitanud palju segadust inimestes, kes ei ole trükindusega lähemalt tutvunud.
Digitrükk ei ole iseenesest trükitehnoloogia eriliik selles mõttes , kuidas trükitakse kujundust materjalile. Digitaaltrükk ühendab terve rida tehnoloogiaid, millede põhiliseks erinevuseks traditsioonilistest trükiviisidest on trükivormi puudumine. Teiseks näitajaks on võimalus kasutada muutuvaid andmeid trükkimisel. Trükiste tiraažide langus on polügraafia kõikidele osadele omane nähtus. Nimetust arv suureneb ja trükiste arv langeb. Kõik see nõuab trükiste valmistamisel paindlikust ja dünaamilisust. Tekib vajadus anda üht ja sama materjali väikeste muutustega edasi erinevatele tarbijatele. Väike tiraaž on omane nii raamatule kui ka isegi etiketile.
Didigitrüki ajalugu
Arvutite laialdane levik trükiettevalmistuses võimaldas lahendada väga paljud probleemid, mis varem olid lahendamatud. Kuid siiski jäi vajadus valmistada trükkimiseks fotovormid. See aga suurendas trükiste valmistamise maksumust.. Alates 1993 aastast alustasid paljud firmad seadmete valmistamist, mis võimaldas edastada informatsiooni arvutist otse väljastusseadmesse – trükimasinasse. Seda aastat loetaksegi digitaaltrüki alguseks. Seda kõike võimaldas aga uue arvutikeele loomine 1985 aastal.
Digitaaltrüki mõiste
Digitaaltrüki alane terminoloogia pole veel lõplikult kodunenud. Selle tõttu kasutavad erinevad autorid seda mõistet kord kitsamalt, kord laiemas mõistes. Digitaaltrüki alla kuulub terve rida erinevaid tehnoloogiaid, millede aluseks on erinevad füüsikalis- keemilised protsessid. Koguda neid ühe mõiste alla on keeruline. Selle tõttu on kasutusel sellised mõisted nagu:
Kontaktita trükk
Arvutitrükk
Digitaaltrükk
Enamikel juhtudel on aga kasutusel mõiste digitaalne trükk. Siin mõistetakse digitaaltrüki all trükitehnoloogiat, mille puhul informatsioon saadakse diskreetsel kujul. Harilikult puudub klassikaline trükivorm. Vaieldavaks probleemiks on aga see, kas digitaaltrüki alla võib arvata niisugused seadmed, milledes trükivormid valmistatakse otse trükimasinas kasutades arvutitest saadud informatsiooni. Siin on tegemist trükieelsete protsesside ühitamine trükimasinaga. Praegu sellist tehnoloogiat kasutatakse nii ofsetmasinatel, kui ka risograafiat kasutavatel trükimasinatel.
Teemaga seonduvad artiklid:
